Käitumisjuhend sporditegevuse korraldajatele alates 14. veebruarist 2022

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021 korraldusest nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning Vabariigi Valitsuse 04.02.2022 korraldusest nr 29 ja 10.02.2022 nr 35 on alates 14. veebruarist 2022 sporditegevuse korraldamisele uued nõuded.

1. Sisetingimustes:
   sportimine, treenimine, spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused, noorsootöö, huvitegevus,
   huviharidus, täiendkoolitus ja täiendõpe (edaspidi tegevus) on lubatud ainult COVID-19 vastu
   vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud isikutel või töötajatele, kelle tööandja on töökeskkonna
   riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning
   nimetatud isik on need nõuded täitnud.
   Nõue ei kehti alla 18-aastastele (kaasa arvatud) või kes saavad 2021/2022. õppeaasta kestel 19-
   aastaseks ja kes õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, ning kellel puuduvad haiguse tunnused,
   erivajadustega isikute tegevustele ja riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevustele.
   Avalikus siseruumis peab kandma maske ja tagatud peab olema hajutatus.
2. Välistingimustes:
   COVID tõendi nõue ei kehti enam ühelegi tegevusele olenemata inimese vanusest.
   Tagatud peab olema isikute hajutatus.
3. Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täiendkoolitus, täiendõpe,
   spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused ei ole avalikes siseruumides lubatud ajavahemikus
   23.00-06.00.
4. Alates 7. veebruarist ei pea lähikontaktne õpilane jääma isolatsiooni. Isolatsiooni ei pea jääma kuni
   18-aastane (kaasa arvatud) või 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saav lähikontaktne, kelle
   lähikontakt leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel, koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis,
   kutseõppeasutuses, huvikoolis, noorsootööasutuses või huvitegevuses.
   Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise
   juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala
   eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.
   Korralduse nr 305 terviktekst on kättesaadav siit.
   Korralduse nr 24 tekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Kontrollitud tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:

1. tegevuse eest vastutav isik võib tegevusi läbi viia sisetingimustes mitte rohkem kui 1000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 2000 isiku osalemisel samal ajal ühe kalendripäeva kohta.
2. avalikus siseruumis toimuvas tegevuses võib isik osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: a. ta on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) või kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19- aastaseks ja kes õpib üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, ning tal puuduvad haiguse tunnused; b. ta on COVID-19 haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning ta esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi; c. ta on tegevusega seotud isik (töötaja), kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud; d. ta on tegevuse eest vastutav isik (omanik, tippjuht) või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik; e. ta on erivajadusega, mille tõttu ei ole tema vaktsineerimine tervislikku seisundit arvestades mõistlik.
3. tegevuse eest vastutav isik võib kontrollida isiku vanust, et veenduda, kas isikul on õigus tegevuses osaleda ilma COVID-tõendit esitamata või mitte. Samuti on 19-aastaste isikute puhul tegevuse eest vastutaval isikul õigus nõuda, et isik tõendaks ka oma õpilase staatust. Õpilase staatust saab tõendada ennekõike õpilaspiletiga, kuid aktsepteeritavad on ka muud dokumendid, mis võimaldavad veenduda, et isik on just käesoleval aastal üldharidus- või kutsekooli õpilane.
4. COVID tõendite kontrollimise kohustus ei laiene erivajadusega inimeste tegevustele. Kontrollitud tegevustes võib osaleda erivajadusega isik, kelle puhul ei ole tema tervislikust seisundist tulenevalt vaktsineerimine võimalik. Tegemist ei ole absoluutse tingimusega, mille kohaselt erivajadusega isikud ei pea eelnevalt tõendit näitama. Kuid olukorras, kus vaktsineerimine ei ole inimese terviseseisundist tulenevalt soovituslik on võimalik erandit rakendada.
5. maski kandmine on kohustuslik kõigis avalikes siseruumides. Seega laieneb kohustus kanda maski ka avalikus siseruumis huvitegevusele ja huviharidusele, sportimisele, spordivõistlusele ja -üritustele ajal, mil ei toimu vahetut aktiivset sportimistegevust. Tegevusele eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest ja ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni. Maskikandmise kohustuse tagamise eest vastutab tegevuse eest vastutav isik.
6. avalikus siseruumis võib isik viibida ja liikuda ning välistingimustes läbiviidavas tegevuses võib isik osaleda, kui tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk ning ajutiselt püstitatud kinnine varjualune.
7. avalikus siseruumis tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.
8. tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest (näiteks spordiklubi omanik). Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti. Spordiobjekti omanik/haldaja lepib spordiobjekti kasutavate spordiorganisatsioonidega kokku, kuidas toimub isikute nakkusohutuse kontrollimine igapäevase treening- ja võistlustegevuse raames.
9. piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega. Määratletud isikute all mõeldakse füüsilise isiku lähikondlasi, sõpru või tuttavaid ning selles tegevuses ei osale juhuslikke isikuid.
10. COVID tõendi kontrollimisel tuleb veenduda, et tõendi esitaja on isik, kellele tõend on väljastatud ehk kontrollima isikusamasust.
11. kui sportmängude meistriliiga klubi, rahvusvaheliste kõrge tasemega tiitlivõistluste korraldaja või spordialaliit soovib, et treeningutel ja võistlustel saaksid osaleda ka vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud üle 18-aastased isikud, siis peab meistriliiga klubi või spordialaliit koostama riskide maandamise plaani ning nägema seal ette konkreetsed riskide maandamise meetmed, millest üheks on isikute regulaarne testimine.
12. eelmises punktis sätestatut on võimalik rakendada rahvusvahelistele võistlustele, sportmängude meistriliiga klubidele ning Eesti koondise tasemel sportlastele ning sportlastele, kellel on töösuhe spordiorganisatsiooniga. Erandit ei ole võimalik rakendada sportmängudes esiliiga võistkondadele ja madalamal tasemel osalevatele võistkondadele (välja arvatud kui sportlasel on töösuhe spordiorganisatsiooniga), harrastussportlastele, harrastusspordi võistlustele ega liikumisharrastuse üritustele.
13. sportmängude esiliiga võistkondade treeningutel ja võistlustel ning madalama tasemega võistlustel (sealhulgas harrastusspordi ja liikumisharrastuse üritustel) võivad osaleda üksnes vaktsineeritud, Covid-19 haiguse läbipõdenud isikud või isikud, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise
    meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud.
14. kui isik, kes pole vaktsineeritud või COVID-19 läbi põdenud esindab meistriliiga klubi või täidab professionaalse sportlasena töökohustusi mujal kui tema tööandja või spordiorganisatsiooni ruumides, siis tuleb järgida tegevuse asukoha kehtestatud nõudeid. Näiteks võõrsil mängude puhul tuleb eelnevalt teavitada mängu võõrustajat, et võistkonnas on inimene, kellel puudub COVID tõend. Edastada tuleb meetmed, mis võetakse kasutusele enne võistlust ja võistluse ajal ning vajadusel lepitakse kokku täiendavates meetmetes (sealhulgas vajadusel testimine enne võistluspaika sisenemist).
15. EL-i digitaalset tõendit võib näidata nii seadmest (nt telefon) kui ka prindituna. Samuti võib tegevuses osalemiseks esitada teisi digisertifikaadiga samaväärseid tõendeid (nt paberkandjal
    immuniseerimispass, välisriigis väljastatud tõend), millega on võimalik tõendada enda vaktsineeritust või läbipõdemist. Tegevuse eest vastutav isik ei tohi kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad, ning eelistada tuleks riigi poolt loodud kontroll.digilugu.ee rakendust. Täpsem info tõendite
    kontrollimiseks on leitav siit: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-toendid/el-digitaalsed-covid- toendid
16. töökeskkonnas tagatakse nakkusohutus töökeskkonna hindamise ja riskianalüüsis tuvastatud
    riskide maandamiseks sobivate meetmete abil. Vastavad meetmed näeb ette tööandja või tööd
    korraldav isik töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Sealhulgas peab riske maandama ka
    füüsilisest isikust ettevõtja ja teenuseosutaja. Täpsem info riskianalüüsi kohta on leitav siit.
17. kui spordihoonesse soovib tulla tööd tegema isik, kes pole spordihoone töötaja ning tal ei ole
    ette näidata COVID-19 läbipõdemise või vaktsineerimise tõendit, siis spordihoone haldajal on
    õigus töötaja ruumidesse sisse lasta. Vabariigi Valitsuse korralduse järgi vastutab tegevuse
    korraldaja, ehk treeningu puhul treener ja tema tööandja tegevuse ohutuse ning selle eest, et
    järgitakse riskianalüüsist tulenevaid nõudeid. Kui spordihoone omanik leiab, et ilma tõendita
    inimese ruumidesse lubamine on ohtlik teistele seal viibivatele inimestele, siis on tal õigus
    kehtestada inimesele antud ruumides töötamiseks rangemad nõuded. Sellisel juhul on tegemist
    kahe eraõiglusliku isiku vahelise kokkuleppega, mis ei tulene Vabariigi Valitsuse korraldusest.
    Kokkuvõttes: spordihoone ei riku seadust, kui ta lubab enda ruumidesse vaktsineerimata või
    koroonaviiruse mitteläbipõdenud teise asutuse töötaja. Sellega kaasnevaid riske peab iga
    spordihoone omanik ise hindama. Terviseamet ja politsei ei tee spordihoone haldajale trahvi,
    kui hoonest leitakse tõendita töötaja, kes ei ole spordihoone enda töötaja.
18. spordiklubil peab olema riskianalüüs, kus ta on hinnanud riske, millega töötaja tööülesannetes
    kokku puutub (nt ujulas) ja ette näinud ning rakendanud riske maandavaid meetmeid. Kui
    spordihoone haldajal on kahtlus, et spordiklubil ei ole riskianalüüsi või meetmetest ei peeta
    kinni, siis on võimalik teavitada sellest Tööinspektsiooni.
19. spordihoone haldaja peab teavitama spordiklubi või otse spordiklubi töötajat töökeskkonnas
    esinevatest ohtudest, mis võivad ohustada spordiklubi töötajat ajal, kui ta täidab ujulas
    tööülesandeid. Spordiklubi peab teavitama spordihoone haldajat treeneri tegevusest
    tulenevatest riskides, kui treeneri tegevus võib ohustada ujula töötajaid. Teavitamisel ei ole ette
    nähtud vorminõuet, seega võib olla teavitamine ka suuline. Eesmärk on, et osapooled ei
    ohustaks oma tegevusega ühe või teise osapoole töötajaid ja lepiksid kokku, kuidas ohte
    maandada.
20. 1000 ja 2000 isiku arvulised piirangud on kehtestatud ühe kalendripäeva kohta ühe ürituse jaoks,
    sest ka mitmepäevaste ja mitmes asukohas toimuvate tegevuste, näiteks festivalide puhul, on
    oluline, et lubatud isikute arv, kes kokku puutuvad, oleks ühtselt piiritletud. Ühe kalendripäeva
    kohta tähendab, et neid nõudeid saab rakendada üksnes ühel kalendripäeval. Kui üritus, tegevus
    või teenuse osutamine kestab mitu päeva, peab igal päeval kontrollima uuesti tõendeid või
    märgistama osalejad (nt käepaelaga) selliselt, et pikem tõendi kehtivus on muul viisil tuvastatav.
21. kehtestatud piirmäära hulka ei arvestata üritusega seotud töötajaid, esinejaid jne, vaid publikut
    või osalejaid. Saavutusspordi võistluse (rahvusvahelised võistlused, sportmängude meistriliigad,
    esiliigad, Eesti meistrivõistlused ja karikavõistlused) puhul ei loeta piirarvu määra hulka sportlasi,
    treenereid ja korraldajaid, sest nad täidavad tegevuse raames oma tööülesandeid. Piirarvu määr
    kehtestatakse ainult pealtvaatajatele. Liikumisharrastuse ürituste puhul ei loeta piirarvu määra
    hulka korraldajaid.
22. kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline
    paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja
    desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide
    5
    regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast
    tegevus vm kogunemise toimumist.
23. inimesel on võimalik tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on
    võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud
    välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või
    vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu
    hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku
    isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev,
    immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed
    jm.
24. tõendiks võib olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Isikud, kes on
    Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis
    ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit,
    saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta,
    millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt
    läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus).
25. piletite müügi puhul peab korraldaja tagama, et piletil ja piletimüügi keskkonnas oleks olemas
    informatsioon ja sisenemise tingimused.
26. spordialaliit või spordiklubi võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see
    aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
27. välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse
    edasikandumist.
28. haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) osalemine tegevustes
    keelatakse. Tegevuse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik
    või isikud ära saata.
29. desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja,
    siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.

Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon ja e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik
saabub, mitte isiku kodakondsus. Juhime tähelepanu, et nädalavahetusi kirju üle ei vaadata ja nimekirjad saata tööpäeva raames. Kui kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, Eestisse saabuv vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud isik (sportlane, treener, kohtunik, korraldaja) täidab Eestis edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke
töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks, siis võib ta eneseisolatsiooni perioodil treenida ja võistelda. Muud tegevused, nt
Nõuded riiki sisenemiseks seoses sporditegevusega meelelahutuskohtade külastamine ei ole eneseisolatsiooni perioodil lubatud. Kuni negatiivse
testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Kui teistest riikides1 Eestisse saabuv vaktsineerimata või Covid-19 haiguse mitte läbipõdenud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks, siis võib ta eneseisolatsiooni perioodil treenida ja võistelda. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma
elukohas või püsivas viibimiskohas. Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja
võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva portmänguklubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase
meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed. Konkreetsest riigist Eestisse saabumise tingimuste ja eneseisolatsiooni nõuetega on võimalik tutvuda siin: https://kriis.ee/reisimine-riigipiiri-uletamine/reisimine-eestisse/eestisse-saabujale. Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
 Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi.
Soovitused leiab siit.
 Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või
kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada
liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
 Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või
salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks
ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.
Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt
kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.
Tegevuse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku
tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2
või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille
eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada
viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

KORRALDUS nr 507 Iisaku 04. november 2021

Juhised valla haridus- ja kultuuriasutustes töö korraldamiseks seoses COVID-19 viiruse levikuga Kriis.ee lehel toodud andmete kohaselt on 4.11.2021. a seisuga koroonaviiruse riskitase väga kõrge, mis tähendab, et nakatumine on väga laialt levinud ning nakatumise koguarvu väga kiire
kasvu pidurdamiseks on seatud piirangud ja antud suunised. Asutustel on soovitatud võimaldada kaugtööd ja –õpet, viia näost-näkku kohtumiste arv miinimumini. Terviseameti COVID-19 01.11.2021 hinnangu ja COVID-1901.11.2021. a andemete kohaselt haigestumus kasvab kõikides maakondades. Kahe nädala jooksul on iga neljas tuvastatud COVID-19 juhtum nakatunud laps vanuses 10 -14. a. Jälgimisel olevate koolide kollete hulk on püsivalt kõrge ja suurenemise tendentsiga. 43. nädalal oli jälgimisel koolides 131 kollet (eelmisel nädalal 125). Koolide koldeid on kõigis regioonides. Seega on järgmistel nädalatel oodata haigestumise kasvu jätkumist. 44. nädalal saab oodata keskmiselt umbes 1900-2000 nakatunut
päevas ja rekordilised üle 13 000 nakatunu nädalaga. Viimased 3 nädalat järjest on nädalaga haiglastesse tulnud juurde ligi 100 patsienti. Haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel üle 600, novembri keskpaigaks kuni 730-740 ning 800-ni on võimalik sellise tempo juures jõuda 3 nädala jooksul. Ülaltoodud prognoosi kohaselt oleks seda kasvu pidurdumist kohe
vaja. Terviseamet soovitab kehtestada rangemaid ühiskondlikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks ja kontrolli alla võtmiseks. Riigikantselei Riigi Situatsioonikeskuse COVID-19 olukorra ülevaate (28.10-04.11.2021)
punktis 6 Terviseameti ülevaate kohaselt on Ida- ja Lääne-Virumaal nakatumise kasv väga suur. Ida-Virumaal on nädalaga nakatumine tõusnud 25%. Vanusegrupiti on jätkuvalt kõige rohkem nakatunuid 7-19 aastaste laste hulgas. Kõige rohkem nakatunuid on pereringis, millele järgnevad töökohad ja koolid. Tartu Ülikooli koroonaviiruse reoveeseire kaardi andmetel on 44. nädala andmete kohaselt Mäetaguse ja Iisaku viirusekandjate hulk mõõdukas. 43. nädalal Mäetaguse ja Iisaku seireandmete kohaselt viirusekandjad puudusid või oli neid väga vähe. Eelpool toodud andmete kohaselt on meie valla territooriumil suurenemas haigete eeldatav arv. Alutaguse vallas on probleemiks lasteasutuste hoonete ristkasutus. Koolide ruume kasutatakse ka elanikele huvi- ja sporditegevuse korraldamiseks. Osad noortekeskuste ruumid asuvad
rahvamajades ja koolis. Hetkel on haridusasutuste hoonetes liiga palju kokkupuuteid eri rühmade vahel. Haridus- ja teadusministeerium on koostanud juhised haridus- ja noorsootööasutustele 2021/2022. õ.-a. (uuendatud 01.11.2021). Eelpool nimetatud juhendi punkti 1.3 kohaselt tuleb alushariduses, üldhariduse nooremates kooliastmetes ning noorsootöös ja huvitegevuses, sh eelkoolides tegevused korraldada nn mullides ehk kindlates rühmades, mis omavahel kokku ei puutu. Võimalusel tuleb vältida või vähendada nii palju kui võimalik eri rühmade kokkupuuteid ja ristuvaid trajektoore garderoobis, sööklas, aulas, koridorides jm ühiskasutatavates ruumides. Juhendi punkt 3.3. kohaselt haridus- ja noorsootööasutuse hoonetesse ei tohi üldjuhul lubada
kolmandaid isikuid, kes ei viibi hoones õppe- või huvitegevuse eesmärgil. Kohtumiste ja koosolekute korraldamisel asutuseväliste inimeste osavõtul tuleb eelistada virtuaalseid kanaleid või nakkusohutuse kontrollimist.
Vallavalitsuse liikmed on seiskohal, et ajutiselt tuleb piirata haridusasutuste hoonetes erinevaid tegevusi ja lubada koolides, lasteaedades, noortekeskustes korraldada tegevusi ainult oma maja
lastele ja töötajatele. Piirangud on vajalikud, et tagada maksimaalselt kaua kontaktõppe jätkumist. Täiskasvanute huvitegevused, mis on võimalik korraldada väljaspool haridusasutuste hooneid, viia üle teistesse hoonetesse või võimalusel korraldada huvitegevust õues või kasutada
selleks erinevaid elektroonilisi võimalusi.

Vabariigi Valitsuse 28.10.2021. a pressikonverentsi peaminister Kaja Kallas ütles, et juba varem oleme soovitanud avaliku sektori asutustel rakendada võimalikult palju kaugtööd ja andsime korralduse kõikidele avaliku sektori asutustele kuni 10. jaanuarini jätta ära kõik suuremad üritused, kus inimesed puutuvad kokku, kui need pole vältimatult vajalikud. Riigikantselei Riigi Situatsioonikeskuse COVID-19 olukorra ülevaate (28.10-04.11.2021) punkti 2 kohaselt Eestis on koroonaviiruse leviku olukord tõsisem kui kunagi varem. Selleks, et viiruse levikut takistada, jäta ära kõik kokkusaamised, mis pole hädavajalikud, vähenda kontakte ja kasuta kaugtöövõimalusi. Rahvatervise seaduse § 10 lõike 2 punkti 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 4 kohaselt lasteasutuse ja sotsiaalteenuseid osutava asutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga. Valitsuse liikmed on seisukohal, et lisaks lasteasutuste hoonete kasutuse piiramisele, tuleb piirata ka kultuuriürituste korraldamist. Seltsi-ja rahvamajades mitte korraldada tantsuõhtuid ja ruumide väljarentimine ürituste läbiviimiseks hetkel lõpetada. Huvitegevuste (sh treeningute) läbiviimisel rangelt järgida riigis kehtestatud reegleid. Vabariigi Valitsus täpsustas 28. oktoobril 2021. a vastu
võetud korraldust nr 373, tuues laste ja noorte huvihariduse valdkonnas selgemalt esile, et spordivõistlused loetakse osaks huviharidusest. See tähendab, et spordivõistlustel võistlejana osalemiseks kehtib kuni 18-aastastele (kaasa arvatud) või praeguse õppeaasta jooksul 19- aastaseks saavatele õpilastele samasugune kord nagu trennis ja koolis käies (alus Vabariigi Valitsuse 02.11.2021.a korraldus nr 375).
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes rahvatervise seaduse § 10 lõike 2 punkti 2. nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3 kohaselt, Alutaguse Vallavalitsus annab KORRALDUSE:

1. Viiruse leviku takistamiseks haridus- ja noorsootöö hoonetes on lubatud korraldada tegevusi ainult oma maja õpilastele (lastele) ja töötajatele.
   1.1. Treeningrühmad on laste- ja õppeasutuste põhised. Treenerid liiguvad treeningkohtade vahel.
   1.2. Ujumistreeningud võivad toimuda ainult ühe kooli treeninggrupile korraga ja treener tohib treenida ainult ühe kooli õpilasi.
   1.3. Võistluste korraldamine kooli saalides üldjuhul peatada (välis- ja kodumängud). Erandkorras võistluse läbiviimiseks annab loa ja kehtestab tingimused Alutaguse Vallavalitsus.
   1.4. Täiskasvanute huvitegevused korraldada väljaspool haridusasutuste hooneid (viia üle teistesse hoonetesse) või võimalusel korraldada huvitegevust õues või kasutada selleks erinevaid elektroonilisi võimalusi.
2. Noortekeskused viivad läbi oma tegevusi õues või e-keskkonnas.
3. Seltsi- ja rahvamajades tantsuõhtute korraldamine ja ruumide väljarentimine on keelatud.
4. Käesolev korraldus jõustub 08.11.2021 ja kehtib kuni 30.11.2021.
5. Käesoleva korralduse peale võib esitada Alutaguse Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
   30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Alates 01.11.2021

Maski kandmine muutus siseruumides kohustuslikuks alates 29.10.2021 kõigile üle 12-aastastele. Maski ei pea kandma sportimise ajal ning kui tervis seda ei võimalda.

· 12–17-aastased võivad edaspidi spordi- ja liikumisüritustest osa võtta vaid tõendi ettenäitamisel. Alla 12-aastased tõendit näitama ei pea.

· Treenimine ja võistlemine (ehk huvitegevus) on lubatud endiselt ilma tõendita alla 12-aastastele ja neile 12–18-aastastele (18 kaasa arvatud), kes õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses. Spordi- ja liikumisürituste erinevus võrreldes võistlustega on kirjas juhendis.

NB! Treenimisel/võistlemisel ja spordi- ja liikumisüritustel käsitletakse 18-aastaseid erinevalt. Seda seetõttu, et tagada koolilastele võrdsemad võimalused huvitegevusest (treenimine/võistlemine) osalemiseks. Liikumisüritustel osalevad reeglina nii lapsed kui täiskasvanud läbisegi, seega on seal testimise nõue alates 12-eluaastast.

· 12–17-aastastele kehtib lisaks läbipõdemise- ja vaktsineerimise tõendile ka negatiivse testi tulemus.

· Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täiendkoolitus, täiendõpe, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on siseruumides lubatud ajavahemikus 23.00-06.00.

NB! Töötajate riskianalüüsiga seonduv info ja kolmandate isikute tööle lubamine spordihoonesse on leitavad juhendis punktides 19 ja 20.

korraldused

Peamine muudatus on järgmine:

• Alates 25.10.2021 ei saa enam negatiivse koroonatesti alusel sportimisega seotud teenuseid tarbida. St, et sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud üksnes COVID-19 vaktsineerimise või COVID-19 läbipõdemise tõendiga. Muudatus ei puuduta alla 18-aastaseid, erivajadusega isikuid (kui mittevaktsineerimine on põhjendatud), riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusi, üldhariduskoolides (sh, ülikoolides, kutsekoolides) õppivaid õpilasi õppekava täitmisega seotud tegevustes.

Muud olulised tähelepanekud:

• Spordiorganisatsioonide töötajatele kehtivad endiselt samad reeglid nagu varem: tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsis ette nägema ja rakendama konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed ning töötajad peavad neid meetmeid täitma. Kui treeneri tööks on teiste inimeste juhendamine ning seda ei ole võimalik teha virtuaalselt, siis ei ole põhjendatud riskide maandamise meetmena vaid maski kandmine ja distantsi hoidmine. Vaktsineerimata treenerite puhul tuleks ette näha regulaarne testimine vastavalt riskianalüüsist tulenevatele riskidele.

• Professionaalsele spordile rakendub samasugune erisus nagu tööandjatele – kui isik pole vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, on riskianalüüsist tulenevaid meetmeid järgides võimalik tegevusega jätkata. Täpsem info juhendis.

• Kui spordihoonesse soovib tulla tööd tegema isik, kes pole spordihoone töötaja ning tal ei ole ette näidata COVID-19 läbipõdemise või vaktsineerimise tõendit, siis spordihoone haldajal on õigus töötaja ruumidesse sisse lasta. Vabariigi Valitsuse korralduse järgi vastutab tegevuse korraldaja, ehk treeningu puhul treener ja tema tööandja tegevuse ohutuse ning selle eest, et järgitakse riskianalüüsist tulenevaid nõudeid. Kui spordihoone omanik leiab, et ilma tõendita inimese ruumidesse lubamine on ohtlik teistele seal viibivatele inimestele, siis on tal õigus inimest mitte sisse lasta. Sellisel juhul on tegemist kahe eraõiglusliku isiku vahelise kokkuleppega, mis ei tulene Vabariigi Valitsuse korraldusest. Kokkuvõttes: spordihoone ei riku seadust, kui ta lubab enda ruumidesse vaktsineerimata või koroonaviiruse mitteläbipõdenud teise asutuse töötaja. Sellega kaasnevaid riske peab iga spordihoone omanik ise hindama.
• korraldused

3 september

COVID-19 nakkusohutuse tõendamisega on üles kerkinud küsimus, kas lapsevanem peab enda nakkusohutust tõendama, kui ta viib lapse treeningule ning viibib spordihoones lühikest aega?

Kui lapsega spordihoonesse sisenemine on vältimatu (laps on väike ja ei julge üksi minna, ei oska veel riietuda jne), siis võib lapsevanem lühikest aega (u kuni 15 min) viibida spordihoones ilma, et ta tõendaks enda nakkusohutust. Kanda tuleb maski ning hoida teiste inimestega mõistlikku vahemaad. Lapsevanem, kes ei ole oma nakkusohutust tõendanud, peab pärast lapse treeninguks ettevalmistamist (abistamine riietumisel, treeningruumi saatmine) spordihoonest lahkuma.

Kui lapsevanem soovib spordihoonesse jääda, et lapse treeningut pealt vaadata, tunnist osa võtta või peab teda terve tunni vältel abistama, siis peab lapsevanem tõendama enda nakkusohutust.

NB! Spordihoonete haldajatel on sellegipoolest õigus nõuda kõikidelt täiskasvanud inimestelt spordihoonesse sisenemisel COVID-19 tõendit, kuid see ei ole kohustuslik, kui lapsevanem viibib spordihoones lühikest aega ja ei võta tegevustest osa.
Palume spordiklubidel olukorda lapsevanematele selgitada ning paluda võimalusel last siseruumides mitte saata, et vältida ebavajalike kontaktide teket.

korraldused

Alates 26. augustist, taastub maskikandmise
kohustus avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit.

Avalikes ruumides, kus COVID tõendit nõutakse, peavad seda hakkama esitama kõik kliendid või osavõtjad. COVID tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või eelnevalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta tuleb 26. augustist hakata esitama alates 18. eluaastast enamikus korraldatud tegevustes. See tähendab, et COVID tõendit tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes, samuti spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates, avalikel koosolekutel ja üritustel nagu teatris, kinos, kontserdil (k.a kirikukontserdil), konverentsil,
muuseumides ja näitusasutustes jmt.

Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus
või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVID tõendit vaja esitada, kui sisenetakse toitlustusettevõttesse ette tellitud toidu
kaasaostmiseks (ent siis tuleb kanda maski). Tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel. Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit. Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste
asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poodides, apteekides,
telekommunikatsiooniettevõtte, panga või muu asutuse teenindussaalides,
raamatukogudes ning mujal. Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Maskikandmise kohustuse ja COVID tõendi esitamise nõue kehtestatakse
tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Arvestades COVID-19 leviku
hetkeolukorda Eestis ja nakkusleviku prognoositavat tõusutrendi, mõjutab
COVID-19 nakatunute ja haigestunute hulk tavapärast arstiabi kättesaadavust.

Täpsemat info COVID tõendi ja selle kontrollimise kohta leiab –
https://www.kul.ee/covid-tervisetoend. Kultuuriministeeriumi lehelt
https://www.kul.ee/uudised/juhendid-ja-suunised-koroonaolukord-ja-kultuurivaldkond leiab juhised tegevuste korraldamiseks uutes tingimustes. Lehte uuendatakse jooksvalt.

korraldused

Sporditreeningute korraldamine 17. maist 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 13. mai 2021 korraldusega nr 197) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:
Spordivõistluste korraldamise käitumisjuhend alates 17. maist 2021 Laadi alla

Alates 17. maist 2021:
1) välistingimustes on lubatud treenimine kuni 25 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. 250 isiku piirang kehtib ühe piiratud territooriumiga välispordiobjekti kohta, nt: jalgpallistaadion, kergejõustikustaadion, korvpalliväljak jne.
Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Alates 3. maist 2021 – 30. maini 2021:

2) sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Tungivalt on soovitatav tegevuse käigus paarilisi mitte vahetada. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud. Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad
individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;

3) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% tavapärasest täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris.
Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 25% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;

4) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;

5) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise
Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktis 2 nimetatud piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku 2 piirangut. Samuti ei kohaldata rühmaja täituvuspiirangut täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti 2 täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 197 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele
1) Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
2) Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh
riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
3) Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
4) Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski.
5) Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab toimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:
a) sportlane ja treener;
b) sportlane ja sportlane.
6) Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid kasutada ei tohi, st et spordiobjektil ei ole lubatud saunade kasutamine.
7) Individuaalseks ujumiseks kui sportlikuks tegevuseks on lubatud kasutada neid siseujumisbasseine spordiobjektides, mis on registreeritud Eesti spordiregistris ja mille siseujumisbasseinil on määratud võistlusradade arv. Lubatud on ka lastebasseinide kasutamine nimetatud spordiobjektides individuaalseks tegevuseks, nt laps koos vanemaga või treeneriga.
8) Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude. Ühel treeningväljakul tohib olla kuni 250 inimest.
9) Rahvaliiga ning harrastusspordiga tegelevad inimesed ei tohi siseruumides grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
10) Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
11) Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
12) Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
13) Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
14) Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
15) Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
16) Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
17) Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
18) Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
* Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
* Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
* Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud
tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
* Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa

korraldused

Valitsus kiitis heaks COVID-19 piirangute järk-järgulise leevendamise korralduse

Stenbocki maja, 13. mai 2021 – Valitsus kiitis heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast kooli kõik seni veel distantsõppel viibima pidanud õpilased, samuti leevenevad 17. maist piirangud õues toimuvatele tegevustele. Järgmiste sammudena leevenevad 24. ja 31. maist nõuded muudele tegevustele nii sise- kui välitingimustes. Teisipäevase põhimõttelise otsusega võrreldes suurendatakse alates 24. maist kaubandus- ja teenindusettevõtetele kehtivat täitumusnõuet 25 protsendilt 50 protsendile.

SPORTIMINE, TREENIMINE, NOORSOOTÖÖ, HUVITEGEVUS ja -HARIDUS, TÄIENDUSKOOLITUS JA TÄIENDÕPE

Alates 17. maist tohib õues kõiki neid tegevusi viia läbi kuni 25-inimeselises rühmas (kaasa arvatud juhendaja). Maksimaalselt tohib tegevustest osa võtta kuni kümme gruppi, kes omavahel kokku ei puutu, ehk kokku 250 inimest.

Alates 31. maist on siseruumides taas lubatud 10-liikmelises grupis rühmaviisiline treening, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe. Arvestada tuleb ruumi 25-protsendilise täitumuse nõudega, korraga tohib tegevustest osa võtta kuni 100 inimest, rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Grupipiirang ei kehti sama klassi või õpperühma õppuritele.

SPORDIVÕISTLUSED, SPORDI- JA LIIKUMISÜRITUSED

Alates 17. maist on välitingimustes lubatud spordi- ja liikumisüritused kuni 25-inimeselises rühmas ja üritus peab lõppema hiljemalt kell 22. Maksimaalselt tohib üritusest osa võtta kuni 10 rühma, ehk kokku 250 inimest.

Alates 17. maist on tippspordi võistlused lubatud, kui üritustes võtab osa õues kuni 250 inimest ja sisetingimustes kuni 100 inimest. Lisaks tohivad siseruumides ja välitingimustes hakata võistlema ka Eesti meistri- ja karikavõistlustel osalevad sportlased. Muud võistlused siseruumides lubatud ei ole.

Pealtvaatajad võistlustele ega üritustele lubatud ei ole.

Kolmandast riigist tulev rahvusvahelisest kõrge tasemega võistlusest osavõtja lubatakse Eestis võistlema või tööalaseid ülesandeid täitma juhul, kui ta teeb pärast siia saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne või pole ta nakkusohtlik.

korraldused

Sporditreeningute korraldamine 11. märtsist 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 09. märts 2021 korraldusega nr 111) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 11. märtsist kuni 11. aprillini 2021 (kaasa arvatud):
1) välitingimustes on lubatud treenimine, kui on tagatud, et tegevuses ei osale rohkem kui kaks
inimest, sh juhendaja ning teiste isikutega hoitakse vähemalt kahemeetrist vahemaad.
2) sisetingimustes ei ole treenimine lubatud.
3) Kõik, kellel on siseruumides lubatud treenida, peavad siseruumides kandma maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid
arvestades võimalik;
4) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalik kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 111 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.
Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele
 Välitingimustes on lubatud treening maksimaalselt kahe inimese vahel.
a) sportlane ja treener;
b) sportlane ja sportlane.
Välitingimustes ei ole lubatud kokku kutsuda inimesi samale territooriumile, et läbi viia paaride kaupa grupitreeningut, st paarid peavad treenima iseseisvalt ilma juhendajata või üks inimene koos
juhendajaga. Ühel territooriumil, nt jalgpallistaadionil, kergejõustikustaadionil, välijõusaalis jne on lubatud treenima rohkem kui kaks inimest, kuid inimesed või paarid peavad treeningut läbi viima
sõltumata teistest treenijatest ning hoidma teiste inimestega kahemeetrist vahemaad. Juhendaja võib koostada treenitavatele treeningkava ning suunata nad iseseisvalt näiteks jalgpalliväljakule või kergejõustikustaadionile treenima, kuid selgitama eelnevalt treenijatele, millised on piirangud treenimise ajal. Spordiobjekti haldaja peab tagama, et objektil viibijad peavad kinni kehtestatud reeglitest.
 Välispordiobjektile treenima minnes ega tulles ei ole lubatud kasutada riietusruume.
 Uisuväljakutel tuleb tagada, et inimeste arv uisuväljakul on selline, mis võimaldab hoida teineteisega kahemeetrist vahemaad. Väljaku haldaja peab jälgima, et väljakul ei tekiks ise tekkelisi gruppe ning probleemide tekkimisel vähendama uisuväljakul olevate inimeste arvu.
 Mäesuusakeskustes tuleb tagada, et inimesed ei oleks järjekordades teineteisele lähemal kui 2 meetrit, vajadusel maha märkima alad, kus inimesed võivad järjekorras seista. Inimesed, kellele ei kohandu sisetingimustes treenimise piirang, peavad jälgima järgmised nõudeid:
 Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda.

Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
 Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest ja ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
 Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
 Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse võistkondlike sportmängude meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
 Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Nimekiri tuleb kooskõlastada Kultuuriministeeriumiga ning seejärel avalikustada alaliidu kodulehel.
Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
 Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
 Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
 Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
 Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa

korraldused

Spordi ja vabaaja valdkonna töökorraldus seoses COVID-19 viiruse levikuga

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik. Praegu on viiruse leviku risk väga suur, seega on selle vähendamiseks proportsionaalne piirata korralduses nimetatud kohtades isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Lähtudes rahvatervise seaduse § 10 lõike 2 punkti 2 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3 kohaselt, Alutaguse Vallavalitsus annab
KORRALDUSE:

1. Noortespordi puhul sisetreeningud on lubatud järgnevatel tingimustel:
   1.1.Treenerid peavad olema jagatud ühe piirkonna põhiselt ehk ei tohi rännata erinevate treeningkohtade vahel.
   1.2.Iisaku Gümnaasiumi õpilastel on lubatud treenida Iisaku Gümnaasiumi spordisaalis toimuvatel treeningutel.
   1.3.Mäetaguse Põhikooli õpilastel on lubatud treenida Mäetaguse Põhikooli spordisaalis toimuvatel treeningutel.
   1.4.Illuka Kooli õpilastel on lubatud treenida Illuka Kooli spordisaalis toimuvatel treeningutel.
   1.5.Ujumistreeningud võivad toimuda ainult ühe kooli treeninggrupile korraga ja treener tohib treenida ainult ühe kooli õpilasi.
   1.6.Treeninggrupi suurusel tuleb jälgida 50% nõuet.
   1.7.Kõik võistlused on keelatud (välis- ja kodumängud).
2. Täiskasvanute spordi puhul sisetreeningud on lubatud järgmistel tingimustel:
   2.1.Täiskasvanute treeningud lubatud koolide siseruumides koolivaheajal 19.02.2021 alates kella 16.00 kuni 28.02.2021.
   2.2.Rahvamajades, seltsimajades ja – kogukonnamajades on lubatud individuaal- ja rühmatreeningud. Järgida tuleb riigis kehtestatud reegleid.
3. Seltsi-ja rahvamajades tantsuõhtute korraldamine ja ruumide väljarentimine eraisikutele ürituste läbiviimiseks on keelatud kuni 28.02.2021.
4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Alutaguse Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
   30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
6. korraldused